Vaata läbi pilveteenused, mida praegu või kunagi oled kasutanud - eemalda failid, mida pole vaja enam seal hoida.
Failide pilves hoidmine on palju energiamahukam kui lihtsalt enda arvutis või välisel kõvakettal hoidmine, kuna pilveteenustes tehakse failidele varukoopiaid. Samuti võtab nende üles-alla laadimine energiat ning faile hoitakse pidevalt nö valmisoleku olukorras, et saaksime neid kiirelt kätte. Pilveteenuste kasutamine on siis keskkonnasõbralik kui hoiad seal faile, mida päriselt pidevalt kasutad või mis on olulise säilitamise väärtusega.
TEE NII:
-
Tuleta meelde, milliseid hoiustamis- ja jagamisteenuseid oled kasutanud (Google Drive, iCloud Photos, OneDrive, Dropbox, Google Photos, jne). Eemalda vananenud failid, mille oled ainult korraks jagamiseks üles laadinud. Nii ei jää sinu digiprügi sinna energiat tarbima.
-
Kas sul on sisse lülitatud kõikide fotode automaatne üleslaadimine Google Photos või iCloud keskkonda? Mõtle, kas see on päriselt vajalik? Ära lae pilve uduseid ja suvalisi fotosid, mida sorteerida ei viitsi – nende hoidmine seal tarbib energiat.
Nipp – lepi sõpradega fotode jagamisel kokku leppida lühike tähtaeg, kui kaua fotod üleval on, näiteks ainult nädal aega ja siis eemalda need
KAS TEADSID?
-
Suured andmekeskused tarbivad Euroopas 2–3% terve ELi aastasest elektrienergia vajadusest. Need võivad töötada kuni 60% ajast „tühikäigul“, et hoida andmeid kättesaadavana 24/7.
-
Andmekeskustes hoitavat infot kasutab tehisintellekt ehk AI generaatorid. AI nõuab väga palju energiat ja aina uusi värskemaid andmeid – mida võimsam mudel, seda enam.
-
Iga paarikümne küsimuse peale „joob“ ChatGPT 0,5 l vett ehk värske põhjavesi kulub serverite jahutamiseks. Näiteks on ChatGPT-l hetkel üle 300 miljoni kasutaja nädalas. Seega tuleks ka AI-d säästlikult ja otstarbekalt kasutada, mitte niisama mängimiseks.
-
Ühe AI uue mudeli treenimine võib tekitada sama suure süsinikuemissiooni kui 5 autot kogu eluajal.
